Aljoo!
Tööd me pole siiamani saanud. Kaks korjust rauni ja andry käivad ikka tuhlist noppimas.
Meie käisime sel ajal Cairnsis, aga ilm oli 30+ kraadi, päike lagipähe ja väga ringi nühkida ei viitsinud, seega otsustasime nahad liiva peale sirgeks lükata. Päike kurat kõrvetas hoolega. Sai natsa end ära põletatud. Õhtul korjasime räsitud korjused autopeale ja sõitsime koju tagasi. Kodus hakkasime kõik pokkerit mängima. Seis on hetkel üllatavalt hea. 1 meist võitis turniiril teisekoha ja sai sellega seoses omale 7400 dollarit lisataskuraha. Teiste päevasaak jäi rahalauas varieeruvalt 200-700$ lähedale.Mäng hetkel jookseb ilusti ning lõppu ei tundu tulevat. Meie homme jälle priiduga puhkame, tõenäoliselt paugutame pokkerit edasi. Selle nädala lõpus peaksid ka asjad paika loksuma ja suure tõenäosusega lähme priiduga linna elama. Hetkel on see vaid plaan ,aga vaatame mis edasi saab, sest nagu kõigile teada siis farmitöö tekitab pikas perspektiivis ajukahjustusi :D
Siis endiselt ootan ka viisa vastust, varsti on juba kuuaega täis, aga vastust siiani pole tulnud. Reedel lähme uuesti linna, kus teeme ka väikse võidutähistamise ja niisama klubi tiiru. Nüüd kell pool 2 öösel ja nurru ära. Päevaga võib rahule jääda!
Tuesday, October 26, 2010
Saturday, October 23, 2010
Viinamari
Joptvoimatt, ma ütlen kohe ära Tööga on nüüd ühelpool. Nino arvas, et kui ma kargutan siis ilmselgelt pole mind, kui vallasanti rohkem tööle vaja. Pohui ka, Priitu ka ei tahtnud kuna tema meil ju kohalik Ken Block, kes oskab autosi üle katuse keerata, nii et silm ka ei pilgu. Nüüd me siin olemgi nagu kaks kükitavat mannatera. Ärkasime hommikul üles, teised viidi tööle. Nüüd oli aega ringi patrullida, et uuele leivale saada. Esimene koht kuhu jõudsime oli kodust mõne km. kaugusel viinamarja farm. Juhuslikult oli vana Juurikas ise ka kohal. Lendasime küsimustega kohe peale, et kas tööd oleks võimalik saada jne. Kortsunägu ütles, et lennake homme 9st objektile siis vaatame mis saab, kui üldse saab. Mõtlesime veel et vabjsee lihtsalt käis, et esimeses kohas kohe jopastas ära. Jäime hoolega järgmist päeva ootama. Järgmine hommik lonkasin auto peale ning kimasime kohale. Kortsunägu ütles et sõitke järgmi mulle, et lendame kohe lahingusse ja tööd nagu muda. Mäe otsa jõudes, oli tunda halba aurat põõsaste vahel, sest kogu töökollektiiv koosnes aasia muridest, kes suudavad alati kõige sitemad töökohad üles leida ja odava raha eest tööd nühkida. Kortsunägu andis käärid kätte ning näitas mida kuidas tegema peab.Mainis veel ära et ühe kasti eest saab 3$ puhtalt kätte. Töö oli iseenesset lebo. Pidi kobaraid lõikama ja kasti panema, ning mädand ja rohelised välja sorteerima. Siis tuli veel mingi riisisööjast kollnanokk asjapulka panema sinna,et kuidas ikka tegema peab, nagu töö nõuaks utoopilist doktorikraadi...hmm.. Tegeime priiduga tiimitööd. üks ühelt poolt teine teiselt poolt,nagu vanad rebased ikka. Ma nüüd ei kujuta ette, kas meie käed olid puust või oli see töö lihtaslt nii nüri, aga poole tunniga me saime ühe kasti tehtud. Kiire kalkulatsioon,samasvaimus jätkame tuleb tunnihindeks 3+ taala. Ütleks et peaaegu nagu bingo loto jackpoti otsa oleks sattunud. Viskasime kasti nurka, sõime kõhud viinamarjadest täis ning istusime kaarikusse, hääled sisse ja leekima.See vana tahm õnneks meie nimesi ega asju ei teadnud, nii et sügavalt pohui :D
Kell oli pool 11 hommikul. pikk päev ees. Järgmine masterplan oli minna Cairnsi, tööd luurama. Kiire pesu, autosse ja tuld. Muidu oli tripp lõbus aga mida ei saanud, ei saanud tööd. Ega töö jänes ka pole kes eest ära jookseb. Nüüd peame kodus ennem suuremat inventuuri tegema, kui uuesti uuesti lahingusse lendame.
Nüüd on juba laupäev. Millegi pärast on õhus tunda juba jim beami lõhna...tõatab tulla vägev õhtu :D
Kell oli pool 11 hommikul. pikk päev ees. Järgmine masterplan oli minna Cairnsi, tööd luurama. Kiire pesu, autosse ja tuld. Muidu oli tripp lõbus aga mida ei saanud, ei saanud tööd. Ega töö jänes ka pole kes eest ära jookseb. Nüüd peame kodus ennem suuremat inventuuri tegema, kui uuesti uuesti lahingusse lendame.
Nüüd on juba laupäev. Millegi pärast on õhus tunda juba jim beami lõhna...tõatab tulla vägev õhtu :D
Monday, October 18, 2010
Aprill- Oktoober
Tere sõbrad!
Aeg on kiirelt läinud ja kui aus olla siis pole viitsinud väga blogi pidada, vahepeal on ikka väga hulle seiklusi juhtunud. Tänu sellele et häng oma blogi avas mõtlesin, et ma ei saa ka sitem olla ja üritan nüüd oma toimetamistega jälle teisi kursis hoida. Vaatame mis välja tuleb.
Algus teeks kohe Aprilli lõpust kus sai kõige suurem jama pihta. Nimelt oli tore reede õhtu suundusime hotelli baari kus võtsime jälle mõned napsud. Õhtu algas viisakalt. Aga kurat ei lõppend nii hästi. Asi sai kõik sellest alguse, et minuga tuli rääkima suitsuruumis mingi kohalik Austraalane, esmapilgul ta tundus väga sõbralik ja sümpaatne inimene. Mis aga hiljem selgus, sellest kohe kuulete. Igastahes tüüp tegi mulle ettepaneku, et võiks minna housepartyle, mis asub hotellist mõne minuti kaugusel. Et karneval on seal kõva, alustades jookidest lõpetades naistest. Mõeldud tehtud. Hotelli pidu oli nagunii väljasuremise piiripeal. Hakkasime siis jalutama. Olime juba 5 mintsa käinud, kui küsisin et kaugel see pidu on. Ütles et mõned minutid veel. Hmm.. okei. kõndisime edasi kuni tüüp jäi järsku seisma keeras oma kehaga minu poole ja üritas mulle kätt püksi panna, öeldes samalajal et on homo. Minu esimene reaktsioon oli kiire rusikakangelase hoop talle vastu hambaid. Meeltesegadus oli minust ühe hetkega teinud Austraalia tugevaima ja vihaseima mära. Kõik toimus nii kiiresti ning šhokiseisundis olin kogemata jalaga ta lõualuu murdnud.peale seda oli seis 1:0 minu kasuks ja omasooiharal eluks ajaks minetiga ühelpool. Vahetult peale seda ilmus välja politsei, mina süüdistasin teda seksuaalses ahistamises, mõtlesin et lähen politseisse avaldust kirjutama, aga ees ootas mind hoopis arestimaja. Kuna ma olin too õhtu alkoholi tarvitanud, siis pandi mind kõigepealt platele istuma. Öösel sõidutati mind veel millegipärast käeraudades teise politseijaoskonda kus oli suurem ja uhkem arestimaja. Seal kingiti mulle siniste seinadega kong, kus ööpäeava ringselt tuli põles ning kaamera silma zuumis. Mina olin meeletus segaduses, kuna mina olin ju ohver.. Kell venis meeletult, kuna ma tahtsin sealt kiiremas korras välja saada. ootasin ootasin, kuid mitte midagi. Jäin magama. hommikul toodi tass mõrudat teed ja 2 muda. Isu ei olnud, aga sööma pidi. Kell hakkas saama 12. Minu kongi tuli mingi paks uurija, koos Andryga. Kõigepealt anti meile 5 minutit omavahel rääkimiseks. Andryl jäi karp lahti kui kuulis mis öösel toimunud oli :D siis küsiti kas olen ülekuulamiseksk valmis. Seda ma olin. koheselt viidi mind kuhugi suurde kabinetti mis oli täis paksult mikrofone ja kaameraid. Staari tunnet seekord ei tekkinud :D Algas küsimuste rida, toimunud õhtu kohta. saime selle tehtud ja mind saadeti uuesti kongi. Ütles et veel välja ei saa. See tunne oli kohutav mis mu sees tol hetkel möllas. Aga ma hoidsin ennast nii tagasi kui veel hoida sai ja lihtsalt istusin maha ning vaatasin seina. Väljas hakkas pimedaks minema. 30h jooksul olen tund aega maganud. Järgneb uus öö. Söögiisu null, pea täis igasugu lolle mõtteid...
Tuleb uus öö. istun kongis vahin seina. kuna mitte midagi lihtsalt teha polnud, aeg venib kohutavalt. Vahepael käib korravalvur vaatamas mind, et kas olen ikka terve. kuna millegipärast tahavad osad endal elu võtta kui arestimajas passivad. Küsisin ka palju kell on. Vastuseks sain 6:30 hommikul , teadsin et natuke on vaja veel oodata, et siis saab süüa. Hommikusöögiks oli jälle sama jama. muna ja mõru tee. Nii..Siis kutsuti mind kongist välja. võeti DNA, sõrmejäljed ja tehti foto. ja sama targalt jälle kongi tagasi. Vahepeal oli mulle advokaat tellitud. Rääkisin ka temaga läbi klaas seina. Sain teada et mind ootab kohus paarikümne minuti pärast. Nii kui klaasruumisst välja tulin, pandi mul käed raudu ja saadeti kahe politseiniku vahel kohtusaali klaaskasti. kus kogu publik mind jälgida sai. Nägin välja nagu asotsiaal. pesemata,sokipöisil, ja katkine t-särk. Istung käis kiirelt. Ning lubati mind vabastada kohe peale istungit. Pidin veel peale seda 1.5 h oma sinises kongis ootama. Kuna oli päevane aeg siis kongi uksed tehti lahti ja sai teiste pättidega senikaua tutvust teha :D Kõik ülejäänud kaader kes seal olid, olid aborigeenid :D Siis mingi aeg hakkas üks aborigeen oma kongis tõmblema ja vahutama. Jooksin kiiresti hädaabinupu juurde ja kutsusin korravalvuri. Peale seda saabus ka kiiresti kiirabi, kes hädas olnud vanamehe uuesti elule turgutasid :D Ootasin natuke veel kui keegi hüüdis MR ALLIKSAAR. Ajasin kargu alla et vaadata mis bock on. tuli välja et mind lastakse kohe vabaks. Anti asjad ja kästi tuult tõmmata. läksin hoonest välja oma kotiga et jalatsid jalga panna, aga vaatan mida pole, pole jalatseid. kolitasin uksekella ja uurisn et kus mu ketsid on. Nemad ei teadnud midagi ja ütlesid, et võta ühendust teise politseijaoskonnaga. Nii ma siis seisingi seal, sokid jalas kaabu peas :D Õnneks et pangakaart mul kaasas oli. Esimese asjana viskasin sokid jalast ning panin paljajalu esimesse ettejuhtuvasse poodi, sealt sain uued jalavarjud. teine kohustuslik stop oli suitsu pood. kuna närv oli nii krussi tõmmanud seal siis tegin kohe rahulikult paar pläru. Nii.. nüüd juba eluksvajalikud asjad olemas, nüüd vaja koju veel saada. Aga kodu 40km kaugusel. tuiasin mareeba vahel ringi kui nägin juhuslikult arturit, kes oli oma tüdrukuga hambaarstile tulnud. Õnneks sain temaga koju.
Sellega oli arestimaja seiklused lõppenud, kokku ma veetsin seal asutuses 56h mis on mu elu kõige pikemad tunnid. Jamad veel sellega ei lõppenud, pidin kautsjoniks oma passi loovutama, et ma riigist ei põgeneks. Keelati ära alkoholi tarbimine, ei tohitinud riigpiirile lähemale kui 100 M minna. + veel palju idiootseid reegleid. Ning kõige tipuks pidin hakkama käima 3 korda nädlas ennast politseis näitamas, et olen ikka olemas ja tõendama seda oma allkirjaga. Sain ka uue kohtukutse mis oli kuuaega hiljem peale actionit. Ootasin kuu ära, läksin kohtusse, teades, et kas saan valuraha, olen puhas poiss või jään hoopis ise süüdi. Selgus et minu advokaati kohal pole ja kohus lükati kuuaega edasi. Ootasin jälle kuu. Läksin kohale öeldi et minu advokaat oli selle kuu aega edasi lükanud. Nüüd läks juba närv mustaks. kuna koguaeg pidin ikka järjepidevalt politseis näitamas ennast käima. ja elu oli piiratud sellega. Mõtlesin et järgmine kord kaitsen ennast ise, tegin valmis ka oma kaitsekõne ja sain ka soovituskirja oma tööandjalt, et natukenegi ennast tõestada seal. Kohtusse jõudes ütles süüdistaja et sinu juhtum on niivõrd tõsine et üksi sa oma kaitsmisega kuidagi toime ei tule. Et süüdi jääd kindlasti,aga tema soovitab võtta ikka advokaadi. Kuna eelmine advokaat väga asjaga ei teglenud võtsin kohtust uue advokaadi. Läksin tema jutule ning tema ütles selgesõnaliselt, et kõige kiiremini saab asjaga ühelepoole kui maksan pedele 2000$ valuraha +1500$ kaitse eest. Et vastasel juhul võin 3ks kuuks vangi minna. Ütles et valik on sinu ja aega maksmiseks on 6 nädalat. Mis mul muud üle jäi. hakkasin hoolega tööl käima ja raha koguma. Kohus lükati edasi 14. Septembriks. Olin selleks päevaks sendipealt raha kokku saanud. Et asi ühelepoole saada. Läksin hommikul kohtusse, sain advokaadiga kokku. Ta ütles et bad news, et asi on tõsisem kui ta arvata oskas, ning pede nõuab 5000$ valuraha ning et võid täna arvestada sellega et peale istungit sind saadetakse ikkagi vangi 3ks kuuks ning peale vanglat otse lend eestisse. Ma võtsin kahekäega peast kinni ja ütlesin et see pole võimalik lihtsalt. See tunne oli kirjeldamatu mu sees. Tundsin kuidas kõik lihtaslt variseb kokku ning väljapääsu ei paistagi olevat. Ootasin veel tunni, kuni algas istung. Õnneks süüdistaja oli minu poolt ja vanglaga mind ei süüdistanud. Päästis ka see, et tol hetkel puudus mul teise aasta viisa, mis laseks mul veel lisa aasta Austraalias veeta. Kohtunik mõtiskles päris pikalt enne kui otsuse langetas. Lõpuks kirves langes mu pea kohalt ja ma sain karistuseks ikkagi 2000$ trahvi mille maksmiseks anti mul 40 päeva. Sellega oli 4. kuu pikkune kohtu saaga lõpuks läbi. Anti tagasi ka pass ja võisin jälle kui vaba mees kohtust lahkuda.Surusin advokaadiga kätt ja ütles et oled õnnesärgis sündinud, et täna niimoodi läks. Enesetunne oli laes!
Nii, nüüd 1 lugu räägitud, paar tükki veel varuks. Vahepeal olid jõudnud ka austraaliasse kaks sõpra - Rauno ja Priit. Kellega kohe septembri algusest saadik oleme tööl käinud, kuna meile kõigile meeldib pokkerit mängida siis algust sai tehtud suht koht high stake cash lauaga. kus blindid olid 0.5/1$ Mäng käis kiirelt ja võimsalt mingi hetk oli meil lauas juba 1500$ :D Kaks päeva hiljem olin mõlemad sõbrad tühjaks mänginud ja sellega omale lisa 1300$ teeninud. Sellega pokker lõppes, sest mõni vennike pidi selle nimel 2 nädalat tööd rabama. Sellest ajast saadik seisavad zetoonid kapi otas :D
Siis üks päev tuli William meiega rääkima, et meie kodu põrand vajab puhastamist, kuna oleme liiga palju punast mulda töölt koju toonud. Selleks ta tõi meile mingisugust sinist keemiat, mida käskis veega lahustada. Ütles veel et vältige nahale sattumist kuna see vahend söövitab. Ei läinud kaua aega mööda kui priit tuli pesust ja vaaatas lauapeal olevat coca pudelit, ning võttis klõmmi. Õnneks ta seda alla ei neelanud vaid sülitas selle koheselt välja, aga sellegipooleset ta suu sai tõsiseid kahjustusi. 2-3 päeva suu kipitas ja ila voolas. Õnneks jäi ellu ja tervisega tõsiseid probleeme pole tekkinud. Aga ikkagi kõik ei läinud nii hästi kui pidi, sest saabus reede.
Igal kolmandal reedel on meil Athertonis suur pidu. Kuna laupäev pidi vaba olema siis mõtlesime ennast viisakalt peole jälle sättida. Päev oli pilves ja vihma oli kallanud pool päeva. Võtsime auto ning suundusime Mareeba poole. Jõudsime viimase saatusliku ristmikuni. Sõber sooritas parempööret, kui auto hakkas teepeal vibama, reaktsioonist keerast ta rooli tugevalt vastu , ning käest ära ta läkski. Esimese hooga tabasime elektriposti, mis viskas auto teistpidi ja otse kraavi ning 2 korda üle katuse. Maandusime katuse peale. Auto selleks korraks maha kantud. kõik jäid õnneks terveks ja ronisid omal jalal autost välja. Kohale tuli kiirabi tuletõrje ja politsei. Priit viidi katkiste küünarnukkidega haiglasse kus tal mõned õmblused tehti. Meid vaadati kohapeal üle ning lasti minema. Ise sain vasaku jala ning alaselja põrutuse, millest tingituna lasen preagu kahe karguga ringi ning olen sinisel lehel kodus.
Auto millega sõitsime kuulus farmerile, meie boss on itaaliast pärit ja seega väga keevavereline, viskas kodus saltosi ja mängis trummi kui kuulis et selline asi juhtus. :D Nüüd eilsest on meil rendiauto millega teised tööl käivad, ise olen veel paar päeva kodus ja siis hakkan jälle uuesti tööl käima. Muidu peaks vist kõik olema korras ja kontrolli all :D
Väiksemaid seiklusi on ka juhtunud, aga nendest räägin kunagi hiljem..
Okei, kirjutasin seda tapeeti kokku juba liiga pikalt, nii, et aeg on lõpetada!
Kirjavead täna arvesse ei lähe, kuna kell on liiga palju juba :D
Olge vaprad!
Aeg on kiirelt läinud ja kui aus olla siis pole viitsinud väga blogi pidada, vahepeal on ikka väga hulle seiklusi juhtunud. Tänu sellele et häng oma blogi avas mõtlesin, et ma ei saa ka sitem olla ja üritan nüüd oma toimetamistega jälle teisi kursis hoida. Vaatame mis välja tuleb.
Algus teeks kohe Aprilli lõpust kus sai kõige suurem jama pihta. Nimelt oli tore reede õhtu suundusime hotelli baari kus võtsime jälle mõned napsud. Õhtu algas viisakalt. Aga kurat ei lõppend nii hästi. Asi sai kõik sellest alguse, et minuga tuli rääkima suitsuruumis mingi kohalik Austraalane, esmapilgul ta tundus väga sõbralik ja sümpaatne inimene. Mis aga hiljem selgus, sellest kohe kuulete. Igastahes tüüp tegi mulle ettepaneku, et võiks minna housepartyle, mis asub hotellist mõne minuti kaugusel. Et karneval on seal kõva, alustades jookidest lõpetades naistest. Mõeldud tehtud. Hotelli pidu oli nagunii väljasuremise piiripeal. Hakkasime siis jalutama. Olime juba 5 mintsa käinud, kui küsisin et kaugel see pidu on. Ütles et mõned minutid veel. Hmm.. okei. kõndisime edasi kuni tüüp jäi järsku seisma keeras oma kehaga minu poole ja üritas mulle kätt püksi panna, öeldes samalajal et on homo. Minu esimene reaktsioon oli kiire rusikakangelase hoop talle vastu hambaid. Meeltesegadus oli minust ühe hetkega teinud Austraalia tugevaima ja vihaseima mära. Kõik toimus nii kiiresti ning šhokiseisundis olin kogemata jalaga ta lõualuu murdnud.peale seda oli seis 1:0 minu kasuks ja omasooiharal eluks ajaks minetiga ühelpool. Vahetult peale seda ilmus välja politsei, mina süüdistasin teda seksuaalses ahistamises, mõtlesin et lähen politseisse avaldust kirjutama, aga ees ootas mind hoopis arestimaja. Kuna ma olin too õhtu alkoholi tarvitanud, siis pandi mind kõigepealt platele istuma. Öösel sõidutati mind veel millegipärast käeraudades teise politseijaoskonda kus oli suurem ja uhkem arestimaja. Seal kingiti mulle siniste seinadega kong, kus ööpäeava ringselt tuli põles ning kaamera silma zuumis. Mina olin meeletus segaduses, kuna mina olin ju ohver.. Kell venis meeletult, kuna ma tahtsin sealt kiiremas korras välja saada. ootasin ootasin, kuid mitte midagi. Jäin magama. hommikul toodi tass mõrudat teed ja 2 muda. Isu ei olnud, aga sööma pidi. Kell hakkas saama 12. Minu kongi tuli mingi paks uurija, koos Andryga. Kõigepealt anti meile 5 minutit omavahel rääkimiseks. Andryl jäi karp lahti kui kuulis mis öösel toimunud oli :D siis küsiti kas olen ülekuulamiseksk valmis. Seda ma olin. koheselt viidi mind kuhugi suurde kabinetti mis oli täis paksult mikrofone ja kaameraid. Staari tunnet seekord ei tekkinud :D Algas küsimuste rida, toimunud õhtu kohta. saime selle tehtud ja mind saadeti uuesti kongi. Ütles et veel välja ei saa. See tunne oli kohutav mis mu sees tol hetkel möllas. Aga ma hoidsin ennast nii tagasi kui veel hoida sai ja lihtsalt istusin maha ning vaatasin seina. Väljas hakkas pimedaks minema. 30h jooksul olen tund aega maganud. Järgneb uus öö. Söögiisu null, pea täis igasugu lolle mõtteid...
Tuleb uus öö. istun kongis vahin seina. kuna mitte midagi lihtsalt teha polnud, aeg venib kohutavalt. Vahepael käib korravalvur vaatamas mind, et kas olen ikka terve. kuna millegipärast tahavad osad endal elu võtta kui arestimajas passivad. Küsisin ka palju kell on. Vastuseks sain 6:30 hommikul , teadsin et natuke on vaja veel oodata, et siis saab süüa. Hommikusöögiks oli jälle sama jama. muna ja mõru tee. Nii..Siis kutsuti mind kongist välja. võeti DNA, sõrmejäljed ja tehti foto. ja sama targalt jälle kongi tagasi. Vahepeal oli mulle advokaat tellitud. Rääkisin ka temaga läbi klaas seina. Sain teada et mind ootab kohus paarikümne minuti pärast. Nii kui klaasruumisst välja tulin, pandi mul käed raudu ja saadeti kahe politseiniku vahel kohtusaali klaaskasti. kus kogu publik mind jälgida sai. Nägin välja nagu asotsiaal. pesemata,sokipöisil, ja katkine t-särk. Istung käis kiirelt. Ning lubati mind vabastada kohe peale istungit. Pidin veel peale seda 1.5 h oma sinises kongis ootama. Kuna oli päevane aeg siis kongi uksed tehti lahti ja sai teiste pättidega senikaua tutvust teha :D Kõik ülejäänud kaader kes seal olid, olid aborigeenid :D Siis mingi aeg hakkas üks aborigeen oma kongis tõmblema ja vahutama. Jooksin kiiresti hädaabinupu juurde ja kutsusin korravalvuri. Peale seda saabus ka kiiresti kiirabi, kes hädas olnud vanamehe uuesti elule turgutasid :D Ootasin natuke veel kui keegi hüüdis MR ALLIKSAAR. Ajasin kargu alla et vaadata mis bock on. tuli välja et mind lastakse kohe vabaks. Anti asjad ja kästi tuult tõmmata. läksin hoonest välja oma kotiga et jalatsid jalga panna, aga vaatan mida pole, pole jalatseid. kolitasin uksekella ja uurisn et kus mu ketsid on. Nemad ei teadnud midagi ja ütlesid, et võta ühendust teise politseijaoskonnaga. Nii ma siis seisingi seal, sokid jalas kaabu peas :D Õnneks et pangakaart mul kaasas oli. Esimese asjana viskasin sokid jalast ning panin paljajalu esimesse ettejuhtuvasse poodi, sealt sain uued jalavarjud. teine kohustuslik stop oli suitsu pood. kuna närv oli nii krussi tõmmanud seal siis tegin kohe rahulikult paar pläru. Nii.. nüüd juba eluksvajalikud asjad olemas, nüüd vaja koju veel saada. Aga kodu 40km kaugusel. tuiasin mareeba vahel ringi kui nägin juhuslikult arturit, kes oli oma tüdrukuga hambaarstile tulnud. Õnneks sain temaga koju.
Sellega oli arestimaja seiklused lõppenud, kokku ma veetsin seal asutuses 56h mis on mu elu kõige pikemad tunnid. Jamad veel sellega ei lõppenud, pidin kautsjoniks oma passi loovutama, et ma riigist ei põgeneks. Keelati ära alkoholi tarbimine, ei tohitinud riigpiirile lähemale kui 100 M minna. + veel palju idiootseid reegleid. Ning kõige tipuks pidin hakkama käima 3 korda nädlas ennast politseis näitamas, et olen ikka olemas ja tõendama seda oma allkirjaga. Sain ka uue kohtukutse mis oli kuuaega hiljem peale actionit. Ootasin kuu ära, läksin kohtusse, teades, et kas saan valuraha, olen puhas poiss või jään hoopis ise süüdi. Selgus et minu advokaati kohal pole ja kohus lükati kuuaega edasi. Ootasin jälle kuu. Läksin kohale öeldi et minu advokaat oli selle kuu aega edasi lükanud. Nüüd läks juba närv mustaks. kuna koguaeg pidin ikka järjepidevalt politseis näitamas ennast käima. ja elu oli piiratud sellega. Mõtlesin et järgmine kord kaitsen ennast ise, tegin valmis ka oma kaitsekõne ja sain ka soovituskirja oma tööandjalt, et natukenegi ennast tõestada seal. Kohtusse jõudes ütles süüdistaja et sinu juhtum on niivõrd tõsine et üksi sa oma kaitsmisega kuidagi toime ei tule. Et süüdi jääd kindlasti,aga tema soovitab võtta ikka advokaadi. Kuna eelmine advokaat väga asjaga ei teglenud võtsin kohtust uue advokaadi. Läksin tema jutule ning tema ütles selgesõnaliselt, et kõige kiiremini saab asjaga ühelepoole kui maksan pedele 2000$ valuraha +1500$ kaitse eest. Et vastasel juhul võin 3ks kuuks vangi minna. Ütles et valik on sinu ja aega maksmiseks on 6 nädalat. Mis mul muud üle jäi. hakkasin hoolega tööl käima ja raha koguma. Kohus lükati edasi 14. Septembriks. Olin selleks päevaks sendipealt raha kokku saanud. Et asi ühelepoole saada. Läksin hommikul kohtusse, sain advokaadiga kokku. Ta ütles et bad news, et asi on tõsisem kui ta arvata oskas, ning pede nõuab 5000$ valuraha ning et võid täna arvestada sellega et peale istungit sind saadetakse ikkagi vangi 3ks kuuks ning peale vanglat otse lend eestisse. Ma võtsin kahekäega peast kinni ja ütlesin et see pole võimalik lihtsalt. See tunne oli kirjeldamatu mu sees. Tundsin kuidas kõik lihtaslt variseb kokku ning väljapääsu ei paistagi olevat. Ootasin veel tunni, kuni algas istung. Õnneks süüdistaja oli minu poolt ja vanglaga mind ei süüdistanud. Päästis ka see, et tol hetkel puudus mul teise aasta viisa, mis laseks mul veel lisa aasta Austraalias veeta. Kohtunik mõtiskles päris pikalt enne kui otsuse langetas. Lõpuks kirves langes mu pea kohalt ja ma sain karistuseks ikkagi 2000$ trahvi mille maksmiseks anti mul 40 päeva. Sellega oli 4. kuu pikkune kohtu saaga lõpuks läbi. Anti tagasi ka pass ja võisin jälle kui vaba mees kohtust lahkuda.Surusin advokaadiga kätt ja ütles et oled õnnesärgis sündinud, et täna niimoodi läks. Enesetunne oli laes!
Nii, nüüd 1 lugu räägitud, paar tükki veel varuks. Vahepeal olid jõudnud ka austraaliasse kaks sõpra - Rauno ja Priit. Kellega kohe septembri algusest saadik oleme tööl käinud, kuna meile kõigile meeldib pokkerit mängida siis algust sai tehtud suht koht high stake cash lauaga. kus blindid olid 0.5/1$ Mäng käis kiirelt ja võimsalt mingi hetk oli meil lauas juba 1500$ :D Kaks päeva hiljem olin mõlemad sõbrad tühjaks mänginud ja sellega omale lisa 1300$ teeninud. Sellega pokker lõppes, sest mõni vennike pidi selle nimel 2 nädalat tööd rabama. Sellest ajast saadik seisavad zetoonid kapi otas :D
Siis üks päev tuli William meiega rääkima, et meie kodu põrand vajab puhastamist, kuna oleme liiga palju punast mulda töölt koju toonud. Selleks ta tõi meile mingisugust sinist keemiat, mida käskis veega lahustada. Ütles veel et vältige nahale sattumist kuna see vahend söövitab. Ei läinud kaua aega mööda kui priit tuli pesust ja vaaatas lauapeal olevat coca pudelit, ning võttis klõmmi. Õnneks ta seda alla ei neelanud vaid sülitas selle koheselt välja, aga sellegipooleset ta suu sai tõsiseid kahjustusi. 2-3 päeva suu kipitas ja ila voolas. Õnneks jäi ellu ja tervisega tõsiseid probleeme pole tekkinud. Aga ikkagi kõik ei läinud nii hästi kui pidi, sest saabus reede.
Igal kolmandal reedel on meil Athertonis suur pidu. Kuna laupäev pidi vaba olema siis mõtlesime ennast viisakalt peole jälle sättida. Päev oli pilves ja vihma oli kallanud pool päeva. Võtsime auto ning suundusime Mareeba poole. Jõudsime viimase saatusliku ristmikuni. Sõber sooritas parempööret, kui auto hakkas teepeal vibama, reaktsioonist keerast ta rooli tugevalt vastu , ning käest ära ta läkski. Esimese hooga tabasime elektriposti, mis viskas auto teistpidi ja otse kraavi ning 2 korda üle katuse. Maandusime katuse peale. Auto selleks korraks maha kantud. kõik jäid õnneks terveks ja ronisid omal jalal autost välja. Kohale tuli kiirabi tuletõrje ja politsei. Priit viidi katkiste küünarnukkidega haiglasse kus tal mõned õmblused tehti. Meid vaadati kohapeal üle ning lasti minema. Ise sain vasaku jala ning alaselja põrutuse, millest tingituna lasen preagu kahe karguga ringi ning olen sinisel lehel kodus.
Auto millega sõitsime kuulus farmerile, meie boss on itaaliast pärit ja seega väga keevavereline, viskas kodus saltosi ja mängis trummi kui kuulis et selline asi juhtus. :D Nüüd eilsest on meil rendiauto millega teised tööl käivad, ise olen veel paar päeva kodus ja siis hakkan jälle uuesti tööl käima. Muidu peaks vist kõik olema korras ja kontrolli all :D
Väiksemaid seiklusi on ka juhtunud, aga nendest räägin kunagi hiljem..
Okei, kirjutasin seda tapeeti kokku juba liiga pikalt, nii, et aeg on lõpetada!
Kirjavead täna arvesse ei lähe, kuna kell on liiga palju juba :D
Olge vaprad!
Subscribe to:
Posts (Atom)