Ahoi!
Motivatsiooni puuduse tõttu olen olnud väga laisk ja pole viitsinud kirjutada, nüüd jälle üle saja aasta võtsin ennast käsile ja investeerisin tunnikese siia posti.
Alustame sellest,et lõpetasime viisakalt farmi töö ära, Marleen helistas ja kutsus meid Cairnsi, et neil just puhkus käsil ja ööbivad 5 tärni hotellis, et võiks MÕNED dringid teha nende pool ning kluppi minna vms.. Marleen tuli meile järgi ja panime kola autosse ja hakkasime liikuma. Vahetult enne hotelli parklasse keeramist vasakpööret sooritades, sõitis meile küljepealt auto sisse. Ma olin õnneks paugu otsas kui puu käis :D ei saand ööd ega mütsi aru. Õnneks midagi tõsist ei juhtund, lihtsalt väike mõlkimine,ning keegi viga ei saanud... siis sai veidi jooki villitud ja linnapeal veel viimane tiir tehtud. Järgmine päev vahetult enne lennukisse minemist suutsin ma Rauno telefoni ja oma suitsupakki interneti kohvikusse unustada - läinud lumi. Käisin ka turvamehega turvaruumis,aga ta oli oma salasõna imelikul kombel ära unustanud ja me ei saanud turvalindile ligi. Polnud pikalt aega ka et seal jaurata. Andry ja Priit olid vahepeal juba lennujaama jõudnud. Jõudsime ka lõpuks Rauntsiga sinna ja hakkasime aga jälle oma lemmik vägijooki paugutama. Aeroplaan pidi väljuma meil 1 öösel. Turvakontroll läbitud, tuli uus teade, et keegi on kusagilt tagant uksest sisse hiilind ja vaja teha uus check in. Jälle 30 minti ootamist ning uus turvakontroll läbitud, siis lükati sita ilmapärast ka veel hoolega mõned tunnid edasi. Mingi aeg saime õnneks ikka lennukisse. Kell oli parsjagu palju ja sliipmati tuli peale. Silmad lahti tegin olime Melbsis igastahes.
Lennukist väljudes pidime mingi aia taga passima mingi 20 minti. Oi türbel ja tramburiin kui külm seal oli. Ma olin harjunud koguaeg 30+ kraadise kuumusega, aga siin allpool on kliima hoopis teistsugune ja siis healjuhul oli 13 kraadi ja ma värisesin nagu, Baari Paavo peale kahenädalast tsükklit. Okei lendasime bussi peale, et linna sõita ja mingi elamine kaheks päevaks leida. Seiklesime seiklesime ja lõpuks leidisime mingi roti international bäkkeri. Pohui vähemalt saab välja magada ja kirsad sirgeks lükata mõneks ajaks...ning asjad kusagil turvalises kohas hoida. Esimene plaan oli, mõned tunnid norsata ja natuke linnaga tutvust teha ja siiiiiiiiiiiiiis ööelu nautida. Aeg läks kiirelt ja peagi olimegi viimase plaani juures. Toas oli meil veel 2 saksa füürerit kellega võidu jimmut crushisime. Nad läksid lõpuks oma teed ja meie oma teed. Välja minnes kohtasime kogemata 3 Saarlast,kellega muidu pidime kokku saama, aga meie sateliittelefoniaku oli tühi. Vaatamata sellele pole paha 4 miljonist inimesest suva kohas suva ajal nad üles leida.
Igastahes, neil oli üks võistkonna kaaslane juba stardis ära kustund ja nurrus peatäit kaarikus. Nüüd oli meie seltskonnas juba 7 inimest. Kauamängivat kellukest aga toodi liigapalju juurde ning pärast kõik kõikusid nagu raagus kased mööda linna tänavaid. Õhtu oli suht koht udune igastahes.
Järgmine päev võtsime rendiauto, et linna veidi näha, mõnda randa minna ja elamine leida. Kõik sai järekorras ära tehtud, ning lõpuks leidsimegi uue kodu.Asukohaks oli caulfield. Maja omas üks venejuurtega juut, ilma seebi haisuta. Saime omale täitsa oma toa neljakesi,midagi erilist polnud 4voodit ja 2kappi, ahh käib kah... Peale selle elas majas veel 1 vabade elukommetega piiga, kes oli kole nagu öö, ning tema töö seisnes ümber posti tantsimises ning varre väänamises, teda me väga palju ei kohanud, sest ta oli ju ometi öötööline. Kauaks teda ei olnud, kolis välja ja asemele tuli koguaeg aina rohkem inimesi. Lõpuks oli meie majas juba 26 inimest. Maja oli muidugi iseenesest suur, aga 26 oli natuke liig. Aga slaavijuudihõimu esindaja tundis rubla lõhna ja pani ühe sulase, garaazi kapitaalremonti libistama. Uus värv seina,tükk pahtlit lakke ja valmis ta oligi. Võis veel mahutada 6 bäkkerit madratsitele.
Järgmine plaan oli kohe töö leida. Paugutasime neti lahti ja juba leidsime, et otsitakse India restosse kelnereid ja nõudepesijaid and shit. Priit tõmbas Abdullile kõne peale, et uurida millal tööle saab tulla. Abdull viskas juba saltosi teisepool toru, kuna kuulutus oli alles pool tundi üleval olnud. No worries, kimasime oma rendijunniga kohale,et objekt üle vaadata. Siis tuli aga välja,et Abdullil on see tutikas resto mida ta tahab alles nädala pärast avada, aga enne lihtsalt vaja kõik ehituspraht ära korjata ja kõik läikima lüüa. Meil oli sügavalt savi, kuna ta ültes et tehke nii pikalt kui tahate, aga tehke hästi korralikult! Ohoo väga hea! Jõudsime siis lõpuks rahani, küsis et palju eest nõus olete töötama? Korra mõtlesin, et ei taha indjukile pisarat silma ajada ja ütlesin tagasihoidlikult 15$ per hour. Abdull paljas ärimees ehmatas täitsa ära. Ütles, et tal tahuijaa ja bolshe inimesi kes võivad 10 $ tunnis töödata. Mul oli et mida v#¤%u Sa mulle sellest räägid?! Aga kuna ta on ärimees siis las ta olla, lõpus ültes veel:" OK OK, special price for you is 12$ per hour!" Tegime rõõmsad näod pähe, et oleme selle üle nii õnnelikud ja lubasime hommikul kell 10 kohal olla. Restost väljudes raiusime seda indjukki ette ja taha, kuradi säästu leopold ma ütlen!!! Siililegi selge, et sinna me enam tagasi ei lähe. Ning ärimees Abdull võib seekord pikaninaga jääda. Okei lendasime staapi tagasi, lasime paar päeva veel liugu.. otsisime tööd ja värki. Siis leidsime uue kuulutuse, et otsitakse härrasi autopesulasse. Priit käristas jälle kõne peale ning suusatasime kohale. Pesula eest leidsime kohe ühe sepa nimega Jamir. Jamir oli pesulaketi üks omanikest. Tegu oli käsipesulaga, Jamir kohe küsis et palju tööd tahate teha, me seal suure suuga kohe et nii palju kui võimalik, et mida pikemad päevad seda parem ja praegu oleme vaikselt juba nuudlite ja vee peale üle läinud. Jamir kiitis takka ja lubas kõik ära orgunnida. Küsisin kohe lõpus, et palju plönni selle töö eest saab? Vana vastas, et esimene päev on proovipäev ja siis ei saa müntigi, aga peale seda on tiimitöö, et mida rohkem teete seda rohkem saate.. hmm?!?! Okei.. andis veel tööavalduse lehed, kus oli vaja kõik pangaandmed ja tfn numbrid panna, siis mõtlesime, et vabsjee, et saab ametlikult tööle, et siis peaks olema vähemalt 18.5$ krooksu tunnis. Läksime järgmine päev tööle ütlesin, et unustasin suure kiiruga dokumendid maha, selle peale ütles, et ära muretse et me maksame otse kätte. Nüüd oli jälle halba aimata. Jutt hakkab selle pesulaga liiga pikaks minema juba. Igastahes, 2 nädala jooksul ma sain kokku 16h tööd. kuna kõik india murid näitasid võimu seal ja ei õnnestunud vahetusi sebida ning maksti 10 taala tunnis. Peale esimest palgapäeva saatsime viisakalt perse selle koha. Viskasime oma hübriid uhked nogerid peast ja läksime urgu tagasi.
Jõudis kätte ka jõulud mis meil algasid 2 päeva varem ja lõppesid päev hiljem. Majas oli selleks ajaks juba nii palju inimesi, mis tähendas veel suuremat karnevali ning kordades suuremat peavalu viimasel päeval. Läbi see üritus õnneks sai. Nii mõnigi juku kaotas suures tuhinas eluisu ära :D Peale aaastavahetust sain ehitusele tööle. Aga kuna caulfield on juudi paradiis siis järgmine objekt oli 100% holokaust. Tööl olin jälle ühe india muriga, kelle nimi oli Mr. Ying(loe: sing) ning kes oli seal juba poolteist aastat töödanud ning kes pidevalt rokkis oma india tantsu rütmide saatel. Tema oli nö. peatööline seal ja mina tema abiline, aga palka saime täpselt ühepalju :D Sittpäev, lollikesel tõmmati jälle rubla üle kõrvade :D Minu töö ülessanne oli teda aidata kui ta mind vajab . Ütleme nii, et enamus ajast oli sundlebo ja leib tilksus vaikselt. Juttu tehes tuli välja, et tal oli indias 3 lehma kes talle piima andsid ja millest ta elas. Kunagi oli vist mingi õlinäpp ka kusagil mootoriremondi firmas.
Edasi saime tööd sydneysse, boss maksis meile sõidu kinni siia + söögid joogid. Kui vastutulelik saab see olla!? :) Autoga on jälle see lugu, et see on meil saksa poiste auto kes ostsid selle kuangi ühelt prantslaselt. Aga auto on endiselt prantslase nimel ja prantslane ammu juba kodumaal. See tähendab seda, et meil on piiramatu õigus parkida kus me tahame, sõita tasulistel teedel jne. Eelmise nädala jooksul saime ligi 600 dollari eest parkimistrahve :D Trahvide pärast muretsema ei pea, kuna auto pole ju meie nimel :) Liiga nahhaalseks ei tasu ainult minna. Täna on meil Andry sünnipäev! Õnnitlused sulle Paks 32! Aaaaaga mis ei tähenda, et me jälle kärakat kakkuma hakkame,sellepärast ei tasu muretseda, me tegime seda juba eile,ning topelt, sest täna me peame tööd tegema ja vormis olema :D Siis on veel täna naistepäev ! Kõik mu toredad Sõbrantsid kes te mul olete, soovin teile ilusat ja ning meeldejäävat naistepäeva!
KRISU
