kütab kütab :D

Ahoi kaasmaalased, nagu lubatud siis hakkan eelmist nädalat ja käesolevat nädalat kajastama. Hakkame siis kohe algusest peale mis täpselt juhtunud on. Viimane postitus oli siis kui hakkasime korterist välja kolima ja ei teadnud kuhu suunas minna. Ühesõnaga korteri omanik tuli kohale ja ütles , et teil on 3 tundi aega oma kola kokku panna ja jalga lasta... Panime kiirelt kogu pesu pessu, et tulevikus ikka puhtad riided varuks oleksid. Mõeldud tehtud ja jätsime korteri kaaslastega hüvasti. Liikusime edasi vanasse heasse kings crossi kus teised 2 eestlast olid. Plaan oli selline, et võimalikult palju plönni(raha) säästa. Otsustasime magada pargis ja järgmine päev minna Brisbane poole. ~1000 km Sydneyst üles poole. Öö möödus ebareaalselt. Kuna meil oli pool märjad riided kaasas siis me kuivatasime neid ööläbi pargiaia küljes. :D läpakad ja dokumendid panime endale padjaks , et keegi neid une pealt rotti ei paneks. Lõpuks jäime magama, aga kella 4 paiku tuli mingi kodutu meie juurde ja ajas mingit paska, et ta on kohaliku eluga kursis ja teab kuidas unepealt asju rotti lastakse. Ühesõnaga ütles, et igasugused dokumendid ja iphoned püksi toppida endale, siis saad varga kätte. Jutt jutuks me magasime edasi kuni päikse tõusuni. Ehk siis kuni poole 6ni hommikul. Edasi polnud suurt kottigi teha kuna kell oli nii vara ja kõik kohad olid kinni ja meie rong läks alles 16.20 jokutasime niisama Mc donaldsis ja lõime aega surnuks. Mingi aeg hakkasime minema linna poole, et vaikselt veel poes ära käia ja piletid ära osta. Vahepeal helistas ka üks eesti kutt kes oli ootamatul Sydneysse ära eksinud mõned päevad tagasi et võiks ka sydneyst tuult teha ja farmi ära tõmmata. Kuna meil läks nii kiireks siis me jõudsime alles viimasel minutil rongile ja juhuslikult oli ka temal samas vagunis koht. Istusime kolmekesti maha ja ajasime niisama tühja juttu, kuna rongisõit kestab brisbane 16h siis aega oli sitaks. Siis juhtus rongipeal üks mahlakas vahepala, nimelt meie vagunis taga pool oli 2 naist oma lastega , kes meid suht pingsalt vaatasid. Lõpuks tuli 1 väike tüdruk meie juurde ja andis Andryle kirja. Kus oli inglise keeles kirjutatud et kas sa tahaksid teha midagi huvitavat? :D Vastus oli SURE e. KINDLASTI!!! Ja siis tuli naine juba uue kirjaga mille ta ise üle andis, et okei kohtume siis rongi Wcs :DD Me olime jumala krampis, et pole võimalik et niimoodi tullakse küsima et kas otsa peale saab :D Andry läks ja oli pool tundi kadunud :D Lõpuks tuli tagasi ja oli kohutvalt rahuloleva niiske näolapiga :D See oli siis vahepala, ülejäänud rongisõit läks väga tuimalt edasi. Tahtsime vahepeal istmed üksteise poole keerata, aga seal ees oli üks 140kg tume jõmm, kes oli üsna tige. Kui talt palusime viisakalt et kas ta istme saaks ülese tõsta, ütles ta sellepeale ei, küsiti viisakalt et kuidas palun ja siis vastas „I SAYD NO MAN, FUCK OFF!” mida kuulis meie vagun otsast lõpuni kohe kindlasti. Kahju, et ta enne lõpp-peatust maha läks, muidu oleks kolmekesi vastu kaalikat talle andnud sellise käitumise eest (õpetanud Euroopa kombeid :) . Magada enam vähem sai aga see oli ka nii et paari tunni kaupa. Lõpuks jõudsime homikul 7st Brisbane´i kus meil oli aega kella 11ni. Sest siis läks uus rong edasi Bundabergi. (400km) Vahepeal panime asjad rongijaama hoiule ja kolistasime edasi linnaopeale. Kaarti lapates vaatasime et pole ajaga mitte midagi kasuliku peale hakata, et suurem park sai välja valitud ja jalad tööle. Kohale jõudes aga ootas meid väga kena ja väike street beachi. Mis oli väga ilus koht. Rand otse jõekõrval ja keset linna. Tegu oli küll tehis rannaga aga selle eest väääga vääga mõõnus. Ilm oli ju jälle 30+++ kraadi ja siis oli hea seal palmide all ja jahedas vees lepsi lasta. Saigi naerdud et need vist viimased mõnud ennem „keberniiti” (mis vastas tõele hetke seisuga.) Niimoodi.. Kell kukkus ja tegime viimased kebabid veel ja tormasime uue rongipeale. Loksadi loksadi vedrutasime lõpuks Bundabergi kus Risto ja Marden vastu tulid. Kuna rongisõidu ajal nägime aknast väga palju farme siis meil tekkis mõte , et ei lähekski üldse mardeni ja risto hostelisse kuna seal peab esiteks öömaja eest nädalas maksma üüratu 200$ ja tunni hinne ei ole ka kuigi kõrge 15.5 $ tunnis. Ehk siis teed 5st päevast 3 et maksta koha üüri ja ülejäänud 2 päeva et teenida elamise jaoks raha.. Jõhker nöörimine ikka, see hosteli variant tundus kuidagi liiga lihtne, et tegime asja natuke huvitavamaks- osta auto omale võimalikult soodsalt ja sellega ümbruskonna farmid läbi sõita ja küsida otse farmerilt tööd. Jõudsime pool 4 bundasse ja esimene mõte oligi siis auto kas siis rentida või osta. Kolasime oma kohvrtite ja asjadega mitu mitu tundi ringi aga tulutult. Sealsed kohalikud vaatavad backpackereid väga tõsise pilguga, hea et nuuti ei saanud. Sydneyga võrrelda ei ole võimalik, seal isegi lendasid kohalikud sisse hostelisse ja tampisid paar tuba sassi, kuna kellegil olevat rahakott ära varastatud. Aga kell sai 6 ja kõik kohad olid kinni. Seega läks kohe esimene pool päeva aia taha. Plaan oli õhtuks omale öömaja leida ja siis hommikul kohe otsingutega jätkata. AGA bundabergis kui farmi pealinnas oli ainult 3-4 hostelit ja need oli kõik meie saabudes täis siis pidime jääma JÄLLE ööseks õue :D Valisime mingi rahulikuma koha välja ja panime oma kohvrid maha. Tegime kiire õhtusöögi ka veel Mäkis ja keerasime kummuli , et hommikul jätkata. Hommikul ärgates viisime kohvrid hostelisse hoiule ja läksime auto rendi firmasi külastama. Sealt saime teada ,et kõik autod on kuni veebruarini välja renditud raisk! Siis hakkas kammima vaikselt kuna meil polnud tööd,autot ega elamist. Läksime ületee tanklasse ja küsime vanalt,et kus me saaks mingi lehe või kataloogi kust odavaid rimakaid leida. Vana ulatas meiel kohe yhe „kuldse börsi” mida me hakkasime hoolega läbi kammima. Välistasime kohe üle 1000$ autod .Artur hakkas ükshaaval numbreid läbi helistama. Igal künal oli oma viga. Kellel oli mootor puudu, kellel bensupump, kelle aksendist ei saanud sittagi aru...välja sai sorteeritud reaalsemad autod ja Kokku oli ala 20 nr mis ka läbi helistatud. Lootus hakkas otsa saama.. Kuni lõpiuks paar tundi hiljem helises telefon ja 1 tädi teatas ,et tal on 600$ müügiks 84 aasta valge Ford Falcon, 4.1 liitrise mootori ja automaat käigukastiga. JEE! Küsisime talt aadressi ning hakkasime vaikselt tema juurde sõitma. Aaga kurat ta elas niii fucking kaugel ja linnaliin sinnamaani ei ulatunud. No worries. .. Bussijuht(endine vormeli sõitja vist) tegi oma ringi ära ja tegi kiire põike marsuudist välja ning viskas meid mõni KM lähemale. Tänasime teda viisakalt ja seiklesime suure kuumusega edasi. Tipa-tapa, päike otse lagi pähe ja middle of nowhere.. panime vist mingi 2h niimoodi.. Lõpuks leidisme mutikese üles ja vaatasime auto üle. Tingisime veel 150$ daala alla ka! Ainuke mure oli selle autoga see, et tal puudus REGO/roadwoody(kirjavead) (polnud kindlustust ega ülevaatust) Tegi punasele lehele mingi müügilepingu ja ütles et ülevaatus on 40$ ja registratsioon 300$... Kuna meil plönni nii palju polnd siis panime ilma numbriteta leekima sealt. Oli jälle kätte jõudnud õhtu , aga enam polnud vahet kuhu ööseks minna, sest nüüd oli meil kolme peale auto kus ööbida! Ainuke probleem oli pesemisega. Aga niipalju meil taipu oli et minna suvalisse hostelisse „kohalike” tegelaste näod ette teha ja lihtsalt tuimalt pesema minna. TEHTUD! Järgmine päev alustasime jälle 6 ajal hommikul,sest nii kui päikse aknast sisse paistab läheb kole palavaks ja uni kaob automaatselt ära. Käisime poest läbi ostsime endale mõne päeva varu süüa ja 40 liitrit kütust ning kohaliku kaardi. Keegi rooli ei tahtnud istuda sest vahelejäämise korral võib minna halvimal juhul lausa trellide taha :D Aga me olime nii nurka surutud olukorras siis lõpuks istus Artur pulti ja panime linnast ajama. Sõitsime üles põhjapoole kus me mitte ühtegi fruit picking farmi ei leidud. Ainult farmid mis tegelesid loomadega. Üheõsnaga 150 km oli tühja sõidetud. Siis mõtlesime et hakkame ringiga Bundabergi juurde tagasi sõitma ja külastame kõike farme mis teepeale jäävad. Külastasime päris paljusi aga hooaeg oli just lõppenud või siis peale aastavahetust algamas. Endiselt olukord null! Teepeal nägime miilitsat,kuna see juhtus täpselt enne küngast, siis peale küngast oli teadagi mis edasi saab, vaatasime kui hästi 4,1 L edasi astub, et veidi edumaad saada, kui ümber keerab siis sõidame kuhugile era tee peale peitu, aga see lammas pani otse edasi tuimalt. Peale seda oli ühel ristmikul ment, siis oli veel kiire põige vasakule kuskile majade vahele peitu. Ootasime pool tundi kuni ta ära läheks. Passisime siis nats aega tühja ning läksime menti vaatama, käte ja vile märgid sai selgeks tehtud ja nii me seal minema panimegi kui plats puhas oli :). Siis sai meil aga bensiin kusagil lambi kohapeal otsa. Aga kuna meie bensu näidik on nii kiviajast siis me panime igaksjuhks 5l reservi endale taha pagasnikusse, et hädakorral saab juurde kallata ja lähimasse tanklasse sõita. Me targad täkud kallasime kohe ühehooga 5 liitrit sisse piiskagi alles jätmata ja proovisime käivitada, kurat torud olid tühjad ja bensiin ei liikunud mootori suunas..ühesõnaga ei saanud kätte.. Jälle ilm +35 kraadi ja päike lagi pähe.. kõik suht närvis. Sest vesi oli meil ka kaasas aga see oli sama soe ja janu ära ei võtndud. Ainuke variant oli auto niimoodi tööle saada, et kuidagi bensiin paagist kätte saada ja natuke karburaatori peale kallata. Aga meil polnd ühtegi vooliukt . Andry oli õnneks teravama mõttemaailmaga kui Macgyver oma taskunoga ja tiris toore jõuga klaasipuhastus vooliku puruks :D nii, nüüd oli meil voolik millega bensiini paagist tirima hakata. Natuke aega punnitasime kuni saime põsed bensiini täis ja kallasime selle karburaatori peale. Pärast oli kõigil mõnus bensukas suus. Õhetas rsk. Õnneks pärast teist kordset katsetamist trikk õnnestus ja auto käivitus hetkega . VUHUUU. Edasi kohe tankla ja tõmbasime mõne kümne dollari eest kütet uuesti sisse. Päev lõppes sellega, et kärutasime maha ligi 300 km ja ilma tulemusteta. Bundabergi me enam tagasi ei läinud vaid selle asemel hoopis Childersisse kus me ka preagu peatume. Linna iseloomustab üks põhitänav mille ääres asuvad mõned poed ja mõned söögilkohad 2km pikk.... Nagu Paldiski :D Sittagi siin teha ka pole sest inimestel hakkavad tööpäevad enamsti kell 5 hommikul siis juba 6-7 ajal õhtul on linnas täielik vaikus. Pesemas me käime 5 km kaugusel tanklas, kus täidame ka hoolega oma vee kanistrit(10 liitrit) mis meil päeva jooksul alati tühjaks saab. Järgmised päevad oleme samamoodi käinud ja kolistanud koahlike kaartide abil mööda farme. Saime ka mõned kontaktid kuhu oleme helistanud. Preagustest variantidest on ainult üks alles mis peaks hakkama järgmise nädala jooksul , tööks on arbuuside korjamine, palk mustalt ja kohe kätte. Ainuke miinus on see ,et seda tööd on ainult 3ks päevaks. See oli vist selle blogi kõige rõõmsam osa. Nüüd läheb jutt natuke masendavamaks. Esiteks meil pole mitu päeva juba raha olnud. Et süüa osta. Vahepeal k2isime tomati farmis tomateid n2ppamas :D Oleme siit eestist natuke vanemaid pigistanud,et mõned krooksud veel poes sirgeks lasta. Söögiks on meil olnud enamasti sai. Siis vorst mida saab hästi võrrelda Chappy koeravorstiga, peale on küll suurelt kirjutatud SINK ,aga usu või ära usu maitseb nagu koeratoit :D Andry poisi lemmik. Järgmine komponent on meie toidulaual siirup, seda me jõime siis kui meil veel plönni oli nüüd joome ainult vett, sooja vett :D Vahepeal ostsime ka viinerit.. me sõimegi mitu päeva ainult saia vett ja koeravorsti. Aga kuna autos on nii soe siis kõik asjad lähvad kiiresti kuumaks ja hapuks. Ja koeravost läks veel jubedama maitsega kurgust alla. No worries :D Siis saime ühel heal hetkel natuke blönni juurde ja avastasime poest, jäätise 2 liitrit maksab 2.2 daala. Mis on vääga odav hea ja jahutav. Nüüd me olemegi vist paari päevaga mingi 12 liitrit jäätist ära söönud. Räägime nüüd tööst ka mida me lõpuks saime. Üks õhtu helistas meile TAL” must asiaat arvatavasti Indiast, kellele kuuluvad suured tomati põllud, pakkus tööd meile. Palka saab vastavalt tulemusele, ehk mida rohkem nopid seda rohkem saad. Lendasime kella 5ks hommikul kohale, päris lihtne sõit oli Andry unine ja silmad kinni pea..120km/h..tegelt põhiline see et kohale jõudsime, esimesele tööpäevale ikka hiljaks jääda ei taha ju:) . Kohtusime seal 30 asiaadiga kes on niiöelda juba TurboMonsterPickerid, korjavad kahekäega nagu robotid neid. Siis oli peale meie veel umbes 10 uustulnukat kes tulid suurt raha korjama. Naljakas oli see, et meie mõistes punaseid tomateid ei tohtinud korjata kuna need oli juba müümiseks liiga valmis. Meie pidime ainult korjama rohelisi ja kollaseid tomateid. Proovisime ka siis turbo kiirusega korjata neid. Mina sain vist isegi kõige rohkem 14 kümne liitrist ämbrit 8 tunniga. Päike ainult keevitas pähe ja higi jooksis ojadena. Üks saksa kutt kes minu paariline oli ütles et ta ei taha seda tööd enam elusees teha. Nagu meiegi.. Kui ämbri täis said pidid oma TAGi(sildi) sinna sisse panema et pärast keegi aru saaks milline sinu korjatud ämbrid on. Vahepeal pidime korjama cherry tomatosi mis on sama suured kui viinamarjad. Nende eest maksti ka kõige rohkem üle 5 daala ämbri eest, aga tra neid korjas ka paar head tundi. Meil viskas kopa täiega ette ja otsustasime mõne india kuti töö üle lasta :D kui ta oli ohutus kaugusel võtsime ta sildi ämbri seeest välja ja panime oma omad asemel :D Kuidagi on vaja ju raha teenida. Nii 8 tundi tegmie tööd ja peale seda kiired arvutused et palju me plönni päeva jooksul teenisime.. Saime teada et kui muidu farmis teenid keskmiselt 150-200 taala siis meie saime keskmiselt 43 daala vist – VÄGA HAPU. Töö oli julmalt kurnav ja västiav. Riided olid kõik punast tolmu täis käed samuti. Pesus ei taha isegi enam puhtaks minna kuna tolm hakkab märja keha peale liiga hästi... Nii. Siis olime jälle nälgas ja ilma bensuta. Liikusime tanklasse käisime pesemas ja uuesti linna , et netist uusi kuulutusi vaadata ja muid toimetusi teha. Õhtul linnaäärde parki sõites sai meil uuesti bensiin otsa, raha oli meil enda teada 5 daala kaardi peal, mida sularaha automaat ei näita. Artur ja Andry läksid kanistritega bensu tooma. Rääksid tanklas et võibolla pole ka niipalju. Lasid täpselt viieka eest sisse ja proovisd maksta. Ja nagu rusikas silmaauku! Blönni polnud kaardi peal! Kuna jõuluaeg on siis tankla müüja ütles et teeb jõulu kingituse ja andis meile 5 daala eest tasuta kütust! JEEEAAAAAAAAAA! Kallasime bensu sisse ja sõidsime oma caravan parki uuesti magama. Aga kütust oli meil nii vähe ja eestist polnd raha üle tulnud saatsime oma ülemusele sõnumi et me ei saa tööle tulla kuna auto on katki. Magasime edasi! Kell oli 7 hommikul kui keegi kolistas akna taga. Sakutas Arturit püksisäärest(magame autos aknad uksed lahti kuna nii palav on) tegin silmad lahti ja vaatasn HOPS politseinikud kohal! Alguses kõik mõtlesid et näevad unenägu, Artur tõstis magamise klapi ülese ja pani kinni tagasi et mis toimub, Andry paljas porgand enda magamiskotis tõstis pea ülese ja vaatas et mis toimub ja pani pea peitu tagasi, Krisu vaatas otsa ja teeskles et on kõva unega edasi.. BLIJAAAD ajasime kargu alla ja läksime välja. Esimene küsimus oli kohe et kus auto number ja kindlustus on? Põhimõtteliselt et kellelt te selle auto rotti lasite?? Kuna meil polnud raha ju et seda osta. Siis tehti pildid autost võeti dokumendid, kirjutati andmed üles . ähvardati et julma trahvi võib saada. Edasi me enam selle autoga ei tohi liikuda, juhul kui me kellegi teise numbreid salaja peale ei pane(mis pole ka parim variant, trahv 2x) :D Trahvi nad ei teinud meile ÕNNEKS, sest me pole sõitnud sellega vaid magasime ainult sees. Aega anti paar päeva et see sealt ära viia (TREILERIGA) või muidu viiakse kuhugi parklasse hoiule arvatavasti..Ütleme nii , tänane hommik algas suht „hästi” siis. Tegime mutrivõtmete ja auto teravate nurkadega purgi lahti ja sõime oma viimase puuvilja salati kolme peale ära ja pidasime plaani mida edasi teha. Kuna olime linnast 6 km kaugusel siis oli vaja kõigepealt kuidagi linna saada ja sealt internetist uurima hakata. Hääletasime ja hääletasime keegi peale ei võtnud, selle asemel vilgutas üks tuledega ja näitas korralikult FUCK YOU! ja tegi kena naeratuse gaasi veel lisades. Meie aga lootsime et saame näljaga kuuma päikese eest külma autosse ja sealt edasi linna.. Kurat samas ajas naerma ja samas ajas närvi, mõtlesime et kui teda hiljem linnas näeme, murrame tal sõrmeluud ära :D Tulimegi siis ligi tund aega jala linna. Läksime poodi, et proovida kas meil on veel 3 daala arvel ja et saaksime viimase jäätise osta. Proovisin ,aaaga tulutult. Võtsime oma kotid selga ja liikusime tipa tapa linnapoole. Jõudsime paarsada meetrit kõndida kuni meie juurde jäi auto seisma ja tädike kes järjekorras mu seljataga seisis ning minu tühja kaarti nägi, andis autost mulle 3daala ningi ütles et go back ,and buy your ice-cream, its chrismas time! Tegime silmad suureks tänasime ette taha ja läksime jätile järgi . Osad inimesed on siin ikka väga sõbralikud,lahked ja üli lahked ...
Nüüd on jäätis söödud, telefon laadimas, uued plaanid peas keerlemas ja ligi 1,5 h blogi kirjutatud!
Loodan, et teil oli huvitav lugeda ja teate, et meiega on kõik hästi. No worries! Põhimõtteliselt turvaline eetrist ära oleku aeg on 1p-2nädalat! Huvitavaks alles läheb :D
Kommentaarid on hoolega oodatud :D