Jälle aeg on nii kiiresti läinud,et pole juba pool kiviaega midagi kirjutanud.
Hakkame siis aga otsast pihta. Pühapäeval käisin tööl ja mõtlesin ,et esmaspäeval oleks hea võimalus minna teiste eestlastega Cairnsi. (läheb ka aussi top10 suurema linna sekka) Ja seal peaks kohe kindlasti omale uue panagakaardi taotlema, kuna eelmine lasti tuugalt rotti lihtsalt sydneys, ning kui aega üle jääb siis kohustuslikus korras juuksurisse.
Hommik saabus ja marko korjas mind peale. Kõik saigi plaani järgi tehtud, viimase asjana jõudsingi ilusasti juuksurisse kus mu afropats lõplikult hävitati. Nimelt ma polnud 3 kuud juuksurit näinud ja nägin hullem välja kui potisoenguga Arnold Oksmaa. Kell hakkas 7 saama ja päike hakkas loojuma, aeg kiirelt veel viimane big mac sisse tulistada. Peale sööki tõmbasime autosse ära ja üritasime koju tagasi jõuda,AGA see õhtu läks meil väääga vääga pikaks. Alustame sellest et punktist A punkti B oli meil 60+ km me jõudsime poole peale kui meil autol hakkas sõiduajal akutuli põlema ja lihtsalt lampi välja surema. Keegi ei oskanud midagi välja nuputada ,et milles bock on. Lõpuks meie kaarik kustus lõplikult, ei idanend ega mädanend...Seisime neljakesi nõutud nägudega kiirtee ääers ja otsisime abi. Esimesena jäi seisma buss 5 neegriga. Tegelikult olid hästi toredad inimesed, väga sõbralikud jne. Aga kuna nad olid kõik naised siis teadagi, et nende loomulik inteligents ei teadnud midagi auto parandamisest... Aga meil oli 1 jama veel: 4st telefonist olid kahel aku tühi ja ülejäänd kahel polnd lihtsalt kõneaega :D Siis võtsime ühelt pimedas helendavalt neegri tüdrukult telefoni ja tõnmbasime kõne oma sidruni põllu farmerile, et ajagu kark alla ja lohistagu meid kõiega linna. Bussitäie mustasi saatsime seekord kommikarbi saatel minema. Olgu neil põsed magusasd :D Senikaua kui ootasime farmer Dannyt tuli meile külla vilkurite saatel kiirabi auto.. Parameedik pistis kohe käpad mootoriruumi ja sorkis seal midagi ning ütles, et asi on halvas kütuses, või et benapump on omadega nii otsas kui meie telefonikõne aeg :D Kuna me olime kiirtee ääres siis me pidime oma auto turvalisuse mõttes kraavi lükkama, et keegi meile juhuslikult sisse ei sõidaks. Mingi ajapärast ta soovis meiel edu ja tõttas väljakutsele.. See oli ka jumala vägev vend. Nii nüüd polnd enam midagi teha kui taevast tähti vaadata, 1 rahulik suits teha ja lihtsalt dannyt oodata. läks mingi 15 mintsa mööda kui danny oli oma vennaga kohal. Nemad kui vanad õlinäpud ise ragistasid natuke juhtmeid kapoti all ja eemaldasid meilt bensufiltri ja ühendasid lihtsalt voolikud kokku... Nüüd tuli aint süüdet anda ja uuesti linna poole hakata sõitma. Olimme vist julmalt õnnejunnis, et saab lõpuks kodu poole sõitma , sest järgmine hommik on ju vaja jälle 5st ärgata ja tööle minna. saime kilomeeter kaks sõita kui jälle kaarik turtsuma hakkas. BLIJAD Asi oli hoopis selles et genekas oli jumala tuksis omadega, tegi kapptiall reaalset öölauludpidu. Siis ei käinud ka enam kogenud õlinäpudel mõistus üle, et kuidas auto koju saada. Tohmanid mõtlesid vist ainult alumise peaga ja ei võtnud nööri ka kaasa!! Vaatamata kogu selle jamale olime sõites vahepeal saanud nii lähedale et linnani oli vaid 6 km. Danny helistas puksiiri ja uuris hindasi. 6km transport oleks maksnud 140$ (tonn nelisada eesti füürerit) Kuna me mõtlesime ülemise peaga siis jätsime koheselt selle variandi välja. Dannyl jooksis ka mõistus errorisse ning ei osanud enam midagi muud teha kui tüdrukud peale korjata koos kottidega ja koju sõita. Viimane variant oli meil helistada marko sõbra Thomasele kellel on auto ja kes võiks tanklast jupi nööri osta ja meid ära lohistada. Mõeldud tehtud, härra oli 15 minuti pärast kohal, mõned meetrit nööri kaasas ja saime lõpuks auto liikvele. Auto viisime kohe remondi töökoja ette kus ta ka järgmine päev arsti juurde läks. Oumaifakinggaad kell oli juba pool üks kui ma lõpuks koju jõudsin. aga päev oli pikk ja sisutihe!
siis käisin teispäev kuni reede tööl. aeg läheb kiiremini kui ise aimata oskaks!
Aga peale seda kui mina cairnsis käisin, läksid vaba päeva tõttu Artur ja Andry koos ühe noore nolgi töökaaslasega Cairnsi. Neil nii õnnetult ei läind kui meil, neil läks veel õnnetumalt. Kuna rullnokk paugutas träänsi saatel ainutl gaasi ja gaasi siis õnnetus ei hüüdnud tulles. Esimese punase tule alt sai ainult nurkademängu. järgmise ristmiku peal sai juba jackpoti. kuna punane tuli liiga kiiresti otsutas ta järsult pidurdada ja sellega 2 kaassõitjat endale tagant sisse meelitada :D 3 seeria bemari tagaotsast suurt midagi ägedat järgi ei jäänud :D keskmine auto sai nii eest kui tagant ja viimane ainult lenksu mölki. Aga nagu liikluseeskiri ütleb kes ei riski see shampust ei joo ja kes tagant sisse paugutab on süüdi. Seekord läks siis lollikesel ainult ehamatusega. hea oli ka mudiugi see et keegi vigastada ei saanud. väljaarvatud auto :D
nii siis tuli vahepeal järjekordne reede. Aeg oli jälle keskenduda pikema mõtlemiseta Jim Beami hävitamisele konveierliini meetodil. Lasime end rahulikult pinalisse ära :D sah-sah ja kell oli juba 9 . läksime kolmeteistkümnekesi suure bussiga linna peole. Seltskond oli meil samakirju kui omasoo ihaldajate lipp. nimelt meil olid sakslased,prantslased, inglased, EESTLASED ja 1 rootsi pipi. Kluppi jõudes läksime sujuvalt kokside peale üle millega pärast ka hoo maha pidurdasime. Kell 3 öösel rivistasime kõik ülesse ja võtsime kirsa suursuse järgi ennast ritta ja seadsime viisakalt sammud takso peale, kes meid rahulikult koju kruiisis...
Lõpp hea kõik hea. Kõik olid vist rahul...
igastahes nüüd uus töönädal käib juba ülihelikiirusel vaatab mis tulev nädal uut ja ebahuvitavat toob!
Hoidke sabadrõngas,kevad pole enam kaugel!
No comments:
Post a Comment